Keraamiline linnupesa on väärikas ja südamlik kingitus noorele perele lapse sünni või kodu soetamise puhul, õpetajatele ja lasteaedadele, kui järjekordne lend hakkab pesast välja lendama, samuti saab pesa kinkides väljendada tänu vanavanematele
Kolme erineva suuruse ja kujuga keraamilist, kukkurtihase pesast inspireeritud linnupesa
Pesad lennuavaga 3cm
Mõeldud: sinitihasele, must-kärbsenäpile, põhja- ja salutihasele.
Pesa mõõdud: 20 x 14 x 14 cm
Pesad lennuavaga 3,5cm
Mõeldud: rasvatihasele, puukoristajale, väänkaelale, varblasele ja neist väiksematele lindudele.
Pesa mõõdud: 20 x 14 x 14 cm
Kõige suurem linnupesa on lennuavaga 5cm
Mõeldud kuldnokale ja aed-lepalinnule.
Pesa mõõdud: 26 x 19 x 19 cm
Sellise pesa koduaeda paigaldamisega teete loodusele heateo, sest aia- ja laululinde jääb järjest vähemaks
Pesad on kõrgkuumuskeraamikast ja glasuuritud, mis tagab vastupidavuse meie kliimas. Nende väljanägemine aastatega ei muutu. Kolm erineva suurusega kuju, aga lõputu hulk erinevaid värvikombinatsioone.
Pesad on seestpoolt karestatud, et noorlinnud hiljem hõlpsasti lendama pääseksid.
Pesa tagumisel küljel, mis toetab vastu puutüve või seina, on puhastamise ava, mille kaudu saab pesamaterjali eemaldada peale pesitsusaja lõppu.
Pesakast pakub silmailu, hingerahu. Linnulaul rahustab ja maandab stressi. Lisaks silma- ja kõrvailu pakkumisele on lindudest kasu ka aiapidajale. Näiteks sööb üks tihasepere ära mitukümmend tuhat putukat ja röövikut, kellest paljud on aiakahjurid. Meie pesakastis on ühendatud skulpturaalsus ja funktsionaalsus ehk aiaskulptuurile on antud funktsioon. Lisaks hakkab pesakast ilusaid hetki kinkima igal pesitsusperioodil ja on pilkupüüdev, rõõmus värviline skulptuur talvel, kui värve on looduses vähe, paneb igatsema kevade ja taassünni järele. Pesakastid leiavad kasutust talvelgi – mõnele linnule ööbimispaigana, teisele toidulaona. Ilus pesakast loob helgeid tundeid ja kogub mälestusi ja ootusi taaskohtumise ees. Pärast pikka talve on esimese kuldnokaga kohtumine ilmselt üks oodatumaid sündmusi.
Ärge peljake pesa asukoha valikul elumaja terrasse ja rõdusid, sest emalind hoiab puhtust pesas ja selle ümbruses.
Fotod – Lukas Kirt
Pesade lugu ideest teostuseni.
Kauni loodusega Luitemaa looduskaitsealal elades on meie pere võtnud südameasjakssiinse elurikkuse suurendamise ja rohelise eluviisi. Oleme abikaasa Siljaga hariduselt skulptorid.
Idee hakata tegema kukkurtihase pesa kujuga keraamilisi linnupesi tuli Siljalt. Mõte tundus geniaalne, sest teame ju, kuidas laulu- ja aialindude hulk pidevalt väheneb, eriti linnakeskkonnas, kus võimutsevad hakid ja varesed.
Tahtsime luua pilkupüüdva, originaalse disainiga pesa, mis sobiks meie kaunitesse ja viimseni hoolitsetud koduaedadesse. Olgu öeldud, et kõik linnud, kes kasutavad pesakaste – kuldnokad, puukoristajad, kõik tihaseliigid, samuti kärbsenäpid jne -, hoiavad selle ümbruse puhta, viies poegade väljaheited kaugele eemale. Pealegi on lindudest palju abi kahjurite tõrjel koduaedades.
Esimesed katsetused
2021. aasta talvel, hakkasimegi katsetama, kuidas sellist pesa teha. On mõned põhinõuded, millele peab pesakast vastama. Kindlasti peab sel olema puhastamise ava, et saaks pärast pesitsusaja lõppu eemaldada pesamaterjali, kuna väikelinnud seda ise ei tee. Pesa suurus ja lennuava läbimõõt määravad ära, kes pesa kasutama hakkavad.
Tahtsime pesa teha ka sellises võtmes, nagu oleks lind selle ise valmistanud. Kasutasime eri tooni savist kuulikesi, millest lõime juhuslikke mustreid. Olime üsna kindlad, et jääme naturaalsete toonide juurde, kombineerides valget, punast, musta, oranži, beeži või liivavärvi, et pesad oleksid loodusliku välimusega. Savi muutub kõrgkuumuspõletusel 1245 kraadi juures materjaliks, mis enam niiskust ei ima, peab vastu meie kliimas ja säilitab oma väljanägemise aegade lõpuni.
Sulepallidel tekkis kohe huvi
Näitasime esimesi katsetusi ornitoloog Mati Kosele, kellele meeldis pesade loomulik, munakujuline vorm, aga ta arvas, et pesad võiksid olla seestpoolt krobelised, et noorlindudel oleks lihtsam välja pääseda. Võtsime soovitust arvesse ning karestame alati pesa sisepinna. Välispind on aga piisavalt libe, et kiskjad ja kodukassid seal rippuda ei saa.
Eelmisel kevadel paigaldasime vastvalminud pesad koduaeda ning kohe olid linnud uudistamas.Seda oli väga tore akna kaudu jälgida.
Kuna esimesed pesad olid mõeldud väikelindudele, siis oli päris kurb pealt vaadata, kuidas rasvatihane üritas sissepääsuava suuremaks nokkida. Peagi jõudis kohale must-kärbsenäpp, kellest saigi pesa esimene asukas.
Olulised nüansid
Järgmised pesitsejad olid sinitihased, kes asustasid pesa alles pärast seda, kui olin selle otsese päikesevalguse käest ära liigutanud, lennuava põhja suunas. See oli mustast savist ja lind ilmselt tajus, et pesa võib ohtlikult kuumaks minna. Heledat toon pesadega seda probleemi ei ole. Ka ei sobinud üks pirnipuu küljes asetsenud pesa. Võib vaid oletada, et põhjuseks oli liiga palju oksi ja krobeline puukoor, mis annab võimaluse kassidele varjumiseks.
Pesade asukohta on lihtne muuta, kuna nad ripuvad ühe konkskruvi otsas. Ajale peavad vastu ainult roostevabast materjalist konksud, sest elava puu sees oksüdeeruvad teised materjalid poole aastaga ära. Tüve sisse tehtud augu pärast pole vaja muretseda, sest üks auguke veel puud ei tapa.
Bioloogiaõpetaja Thea Perm julgustas pesade jures kasutama erksaid värve, sest katsetega on kindlaks tehtud, et linnud eelistavad värvilisi pesakaste, eriti punaseid. See teadmine viis pesade väljanägemise uuele tasemele. Värviliste glasuuridega pesad püüavad pilku ja pakuvad silmailu igal aastaajal.
Esitasime oma ühise loometöö käigus valminud pesad kui aiaskulptuurideelmisel aastal Voronja galerii korraldatud skulptuuride aia konkursile. Neil oli menu ja üksteist pesa on juba kohapeal linde ootamas
Kolm pesatüüpi
Nüüdseks oleme välja töötanud kolm erineva lennuavaga pesatüüpi. Kõige väiksematele lindudele, nagu põhja- ja salutihane, sinitihane ja must kärbsenäpp, sobivad 3 cm suuruse lennuava läbimõõduga pesad. Neisse suuremad linnud, nagu rasvatihane, põldvarblane, puukoristaja ja aed-lepalind sisse ei mahugi, neile on mõeldud suurema, 3,5 cm lennuavaga pesa. Muidugi sobib see ka väiksematele lindudele, aga parem, kui nad ei peaks pidama arutut võitlust suurematega.
Valminud on ka mahult palju suurem pesa kuldnokale, selle lennuava läbimõõt on 4,5 cm.
Algavaks kevadeks oleme koduaeda üles riputanud arvukalt erineva kuju ja värvusega pesi igasse ilmakaarde, et koguda teadmisi, mis lindudele sobib ja mis mitte.
Heategu loodusele
Luitemaa looduskaitsealal looduse rütmis elades oleme kogenud, kui vähe on vaja ühe liigi kadumiseks. Siia elama asudes oli tavaline kohata näiteks kõret, ehk juttselg-kärnkonna. Nende öine madalatoonine krooksumine oli öiste helide osa. Pikla kalatiikides oli säilinud arvukas kõrede koloonia, aga 2005. aasta jaanuaritorm mõjus neile fataalselt.
Oleme sellest ajast pealeoma kariloomadega Pikla rannikul loodust sellises suunas taastanud, et liigirikkus enam ei väheneks. Peame edulooks seda, et tagasi pesitsemas on sellised haruldused nagu mustsaba-vigle ja tutkas, keda siinkandis enam kohata ei lootnudki.
Pesakaste üles riputades aitavad inimesed aialindudel ohtutult pesitseda, sest kõikidele lihtsalt ei leidu sobivaid puuõõnsusi. Tänutäheks „elamispinna“ eestlöövad linnud aias kaasa kahjurite tõrjel.
Valmistame keraamilisi linnupesi käsitööna ja väga hoolikalt. Huvilised saavad nendest ülevaate meie veebipoodi külastades.
Omapärane linnupesa on väärikas ja südamlik kingitus noorele perele, lapse sünni või kodu soetamise puhul, samuti õpetajatele ja lasteaedadele, kui järjekordne lend hakkab pesast lahkuma.
Ülo Kirt (artikkel ilmus ajakirjas Kodu&aed, aprill 2022)
Skulptuurid
Pisiplastikast monumentaalkunstini.
Mehaanilised spoonpliiatsid on valmistatud spooni tootmisjääkidest, kombineerides omavahel erinevaid puiduliike nagu pöök, Ameerika kirss, pähkel ja Aafrika Wenge. Ilusa tulemuse annab ka kohalik hall lepp.
Väga väärikas kingitus ärijuhile, koolilõpetajale, kunstnikule, arhitektile, kirjanikule, õpetajale, lapsele esimeseks kirjutusvahendiks.
Spoonpliiatsite valmistamise idee tuli meie pere lastel, osaledes taaskasutusteemalisel konkursil Make It New.
Täitepliiatsil (automaat- ehk mehaanilisel pliiatsil) saab grafiitsüdamikku uuendada. Selliseid pliiatseid kasutati juba kuninganna Victoria ajal, mil pliiatsiümbrised olid sageli tehtud väärismetallist ning kaetud nikerdustega.
Mida kõike pliiats suudab, kui teda õigesti kasutada. Riiul on raamatuid täis – need on kirjutanud pliiats. Pliiatsi sees on olemas kõik jutud, kõik luuletused, tuleb vaid sõnad õiges järjekorras kirja panna. Pliiats on kõigeks valmis. Pliiatsis on kõik arvud, kõik teoreemid, vastused kõigile küsimustele. Kes kirjutaks need pliiatsist välja? Kes joonistaks pliiatsist välja kõik joonistamata pildid? Tuleb ainult pliiats õigesti kätte võtta, tõmmata õiged jooned ja paberile ilmub inimese nägu või maastik või muinasjutuolendid. Sellega saab hakkama iga harilik pliiats, on vaja, et see õige inimese kätte satuks.
Tänapäeval, kui mobiiltelefon on asendamas märkmikke ja kalendreid kotis või taskus, siis kirjutusvahend, mis harjumuslikult su taskus või kotis sinuga kaasas käib, peaks olema väärikas, personaalne ja pigem mõjuma ehtena või kauni aksessuaarina.
Oleme välja töötanud spoonist disainpliiatsi 8 erinevat mudelit ja neile on Eesti Patendiameti poolt välja antud tööstusdisainilahenduse registreerimise tunnistused nr-d 02189 – 02195 ja nr 02200 ja nende disainid on kantud Eesti tööstusdisainilahenduste registrisse.